restoranidest, toitlustusettevõtetest ja jaemüügipindadest pärit toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toidutöötlemisettevõtete jäätmed. Nende jäätmete hulka ei kuulu metsa- ega põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesete ega muud biolagunevad jäätmed, nagu looduslikud tekstiilid, paber või töödeldud puit. Samuti ei kuulu nende hulka need toidutootmise kõrvalsaadused, mis kunagi jäätmeteks ei muutu.
Praegu on biojäätmete (ja muude biolagunevate jäätmete) peamine keskkonnaoht prügilates lagunevatest jäätmetest tekkiv metaan, mis moodustas 1995. aastal umbes 3% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Prügiladirektiiv (1999/31/EÜ) kohustab liikmesriike vähendama prügilasse ladestavate biolagunevate olmejäätmete kogust 2016. aastaks 35%-ni 1995. aasta tasemest (mõnede riikide puhul 2020. aastaks), mis vähendab seda probleemi oluliselt.
Sissejuhatus
Prügiladirektiiv ei näe ette konkreetseid ümbersuunatud jäätmete töötlemisvõimalusi. Biojäätmete nõuetekohase käitlemise kõige olulisem eelis – lisaks kasvuhoonegaaside vältimisele – oleks hea kvaliteediga komposti ja biogaasi tootmine, mis aitavad kaasa mulla kvaliteedi ja ressursitõhususe paranemisele, aga ka suuremale energiasõltumatusele. Praktikas kalduvad liikmesriigid aga sageli mitte valima kompostimist või biogaasi tootmist ning eelistavad selle asemel näiliselt lihtsamaid ja odavamaid võimalusi, nagu põletamist või prügilasse ladestamist, jättes arvesse võtmata tegelikku keskkonnakasu või -kulusid.
Kahtlemata on prügilasse ladestamine biojäätmete halvim jäätmekäitlusviis. Prügilasse mitteviidavate biolagunevate jäätmete käitlemiseks näib aga olevat mitu keskkonnasõbralikku võimalust. Kuigi jäätmekäitlushierarhia kehtib ka biojäätmete käitlemisel, võib konkreetsetel juhtudel olla põhjendatud sellest kõrvalekaldumine, kuna nende jäätmete käitlemiseks saadaolevate erinevate võimaluste keskkonnatasakaal sõltub paljudest kohalikest teguritest, sh kogumissüsteemidest, jäätmete koostisest ja kvaliteedist, kliimatingimustest ning erinevate jäätmetest valmistatavate toodete, nagu elekter, soojus, metaanirikas gaas või kompost, kasutusvõimalusest. Seetõttu tuleks nende jäätmete käitlemise riiklikud strateegiad koostada läbipaistval viisil ning need peaksid põhinema struktureeritud ja kõikehõlmaval lähenemisviisil, nagu olelusringipõhine mõtlemine (LCT). Et aidata otsustajatel biolagunevaid jäätmeid vastavalt jäätmehierarhiale parimal viisil kasutada, on komisjon koostanud juhiste kogumi olelusringi hindamise ja olelusringipõhise mõtteviisi rakendamiseks biojäätmete käitlemise planeerimisel. Juhised leiate siit.
Biojäätmete töötlust käsitletakse mitmes ELi õigusaktis. Üldised jäätmekäitlusnõuded, nagu keskkonna- ja inimeste tervisekaitse jäätmekäitluse ajal ning jäätmete ringlussevõtu prioriteet, on sätestatud muudetud jäätmete raamdirektiivis, mis sisaldab ka konkreetseid biojäätmetega seotud elemente (uued olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid, mis võivad hõlmata biojäätmeid) ja mehhanismi, mis võimaldab määrata komposti kvaliteedikriteeriume (jäätmete lakkamise kriteeriumid). Biojäätmete prügilasse ladestamise probleemi lahendamiseks on loodud prügiladirektiiv, milles nõutakse biolagunevate olmejäätmete prügilatest kõrvale suunamist. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiiviga (asendatakse peagi tööstusheite direktiiviga) sätestatakse üle 50-tonnise ööpäevase võimsusega biojäätmete käitlusrajatiste lubade andmise ja kontrolli peamised põhimõtted. Biojäätmete põletamist reguleerib jäätmete põletamise direktiiv, kompostimise ja loomseid kõrvalsaadusi töötlevate biogaasijaamade tervise-eeskirjad on sätestatud loomsete kõrvalsaaduste määruses.
Üksikasjad komisjoni käimasolevate biojäätmete käitlemise edasist reguleerimist ja suuniseid käsitlevate tööde kohta, samuti selleteemalisi uuringuid, leiate jaotisest „Arengud".
Arengud
Järgides jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu temaatilise strateegia (COM 2005 (666) final) sätet, mis käsitleb vajadust käsitleda kompostistandardeid ELi tasandil, ja vastavalt jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artikliga 22, milles nõuti, et komisjon viiks läbi biojäätmete käitlemise hindamise eesmärgiga esitada vajaduse korral ettepanek, alustas komisjon ettevalmistustööd võimaliku biojäätmeid käsitleva õigusakti ettepaneku kallal.
Projekti etapid
1. Roheline raamat
Selle protsessi esimene samm on roheline raamat biojäätmete käitlemise kohta ELis.
- Roheline raamat biojäätmete käitlemise kohta ELis
- Rohelise raamatuga kaasnev töödokument
- Rohelise raamatu kohta saadud kommentaaride kokkuvõte
2. Mõju hindamine
Teine samm on võimaliku õigusakti ettepaneku mõjuhinnangu koostamine. Selle tegevuse üldeesmärk on uurida viise, kuidas parandada biojäätmete käitlemist ELis, ning anda asjakohane hinnang poliitilistele valikutele, sealhulgas keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsetele mõjudele, samuti võimalikele riskidele/võimalustele.
Ülesanne sisaldab muu hulgas:
- Analüüsi teostamine ning muude konsultatsioonide ja uuringute andmete süntees ning ülevaate andmine kaasaegsetest teadmistest panusena mõjuhinnangusse;
- Biojäätmete tekke ja nende võimaliku käitlemise hindamine olemasolevate õigusaktide alusel;
- Toetus poliitikavalikute ja nende suhteliste eeliste üldiseks hindamiseks.
Hindamine hõlmab lähtestsenaariumit järgmise 10 aasta poliitika ja tavade kohta kogu ELis ning nende võimalikku mõju biojäätmete tootmisele ja töötlemisele igas liikmesriigis ja EL 27 tasandil. Lähtestsenaariumi alusel hinnatakse ELis biojäätmete käitlemist käsitlevate täiendavate või muudetud poliitikate (sealhulgas näiteks biojäätmete liigiti kogumise või ringlussevõtu eesmärkide) tõenäolist kasu ja kulusid, võrreldes olemasolevat poliitikat kavandatavaga. Hindamise käigus kontrollitakse, kas kehtivad poliitilised meetmed on biojäätmete nõuetekohase käitlemise probleemi lahendamiseks piisavad ja kas biojäätmete käitlemise täiendavad meetmed tooksid kaasa olulisi edusamme.
See hindamine tugineb olemasolevatele uuringutele ja teadmistele ning täidab kõik tuvastatud teadmiste ja andmete lüngad, et anda täielik ülevaade praegusest olukorrast ja tulevastest vajadustest.
Praegu eeldatakse, et hinnatavad lisameetmed hõlmavad „Biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise algatuse esialgses mõjuhinnangus“ juba välja pakutud valikuid (vt allpool lõiku „uuringuid“), st.
a) kehtestavad kompostinormid;
b) kehtestavad biojäätmete kompostistandardid ja ringlussevõtu eesmärgi (ühine kõikidele liikmesriikidele);
c) loovad üksikute liikmesriikide jaoks kehtestatavad kompostistandardid ja ringlussevõtu eesmärgid
ja täiendav neljas, hiljem täpsustatav meede,.
Hinnatavate valikute lõplik kogum põhineb rohelise raamatuga seotud konsultatsioonide tulemustel ja projektimeeskonna senisel ettevalmistustööl.
Mõjuhinnangut toetav uuring:
Mõjuhinnangu ettevalmistamisel on komisjoni abistanud ARCADIS Belgium ja Eunomia Research & Consulting, kes on koostanud aruande „Biojäätmete käitlemise parandamise võimaluste hindamine ELis“.
- Lõplik aruanne (pdf~3,2Mb)
- Lisa A – lähtestsenaarium (pdf~2,2Mb)
- Lisa B – stsenaariumid 2 ja 2a (pdf~1,5Mb)
- Lisa B – stsenaariumid 3 ja 3a (pdf~1,3Mb)
- Lisa D – tööstuslikud biojäätmed (pdf~1,23Mb)
- Lisa E – kuluarvestuse põhimõtted (pdf~1,6Mb)
- Lisa F – keskkonnaalased eeldused (pdf~1,9Mb)
3. Komisjoni teatis tulevaste sammude kohta biojäätmete käitlemisel Euroopa Liidus – COM(2010)235 lõplik
18. mail 2010 avaldas komisjon teatise biojäätmete käitlemise võimaluste analüüsi ja võimalike tulevaste sammude kohta selles valdkonnas.
Teatise tekst on leitav siin, koos lisaga, millest leiate üksikasjalikuma analüüsi biojäätmete käitlemise hetkeolukorra ja stsenaariumide kohta (Pressiteade).
4. Teatise järelmeetmed
- Biojäätmete ringlussevõtu eesmärkide seadmise asjakohasuse analüüs – konsultatsioonid sidusrühmadega.
- Biojäätmete ringlussevõtu eesmärkide seadmise teostatavuse hindamine ELis, sealhulgas subsidiaarsuse aspektid – lõpparuanne.
5. Jäätmete raamdirektiivi läbivaatamine
Nagu on kirjeldatud teatises (peatükk 7.1.2. Biojäätmete töötlemine) komisjon lubas jätkata 2014. aastal jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise osana biojäätmete ringlussevõtu eesmärkide kavandamise asjakohasuse analüüsi, pidades silmas, et bioloogilise töötlemise eesmärk peaks hea kvaliteedi tagamiseks käima käsikäes tõhustatud sortimise. kompostimise ja digestaadiga.
2. juulil 2014 võttis Euroopa Komisjon vastu õigusakti ettepanek ja lisa, millega otsustati vaadata läbi prügiladirektiivis 1999/31/EÜ seatud, jäätmetega seotud eesmärgid ning EL jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ ning pakendite ja pakendijäätmete direktiivis 94/62/EÜ seatud, ringlussevõtu eesmärgid ja muud jäätmetega seotud eesmärgid.
Biojäätmetega seotud ettepaneku peamised elemendid on järgmised:
- Olmejäätmete (sh biojäätmete) ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise mahu suurendamine 70%-ni aastaks 2030.
- Taaskasutatavate materjalide (sh plast, paber, metall, klaas ja biojäätmed) prügilatesse ladestamise järkjärguline vähendamine 2025. aastaks. 2025. aastaks peaks niisuguste jäätmete osakaal tavajäätmete prügilas ladestatud jäätmetest olema maksimaalselt 25%;
- Meetmed, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete teket 2025. aastaks 30% võrra;
- Biojäätmete liigiti kogumise juurutamine
Lisateavet algatuse kohta, sealhulgas õigusakti teksti ja taustadokumente leiate siin.
Taustinformatsioon
Biojäätmete käitlemise juhendi koostamine
Nagu on ette nähtud teatises COM(2005)666 jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta, valmistab komisjon ette poliitikakujundajatele suunatud suuniseid olelusringi põhimõtete rakendamise kohta biojäätmete käitlemise poliitikas.
Värskendatud teavet leiate Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa biolagunevate olmejäätmete käitlemise elutsükliga seotud mõtlemisjuhiseid kirjeldavalt veebisaidilt.
Uuringud
- Komisjon toetab ulatuslikke teadusuuringuid biolagunevate plastide valdkonnas. Ühendus rahastas BIOMAT veebisait annab üksikasjalikku teavet ulatuslike bioplastiuuringute kohta, mida on viimase 15 aasta jooksul erinevate raamprogrammide raames läbi viidud. Selle raames on bioplasti uurimisprojektide jaoks märkimisväärne potentsiaal Seitsmenda raamprogrammi (2006–2010) kontekstis, mis käsitleb erinevaid teemasid, eelkõige aga biorafineerimistehase ja mikroobidega seotud teemasid. Lisateabe saamiseks ühenduse teadusuuringute rahastamisvõimaluste kohta vt ka: https://cordis.europa.eu/en/home.html.
- Raskmetallid ja orgaanilised ühendid jäätmetest, mida kasutatakse orgaaniliste väetisena (juuli 2004)
- Biolagunevate olmejäätmete käitlemise võimaluste majanduslik analüüs (2002)
- Biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise algatuse esialgne mõjuhinnang (2004)
- Lõpparuanne (pdf~ 655K)
- Väljaanded